"Teooria tuleb tegutsedes"

EESMÄRK:

- omandada teoreetilised teadmised sportides
- koostööoskuse arendamine
- meeleolu loomine
- huvitav tund 

VAJA:

- teatepulk (vastavalt võistkondade arvule)
- kirjutusvahend (vastavalt võistkondade arvule)
- varasemalt ettevalmistatud A5 paberid (nt. sportlaste nimedega)
- tabel paberkandjal (vastavalt võistkondade arvule)

SIHTGRUPP:

- Sobib kõikidele kooliastmetele, eriti algklassidele.
- Harjutust saab kohandada vastavalt õpilaste vanusele, võimetele, huvidele ja õpiväljundile.

LÕIMING:

- Harjutust saab suurepäraselt lõimida kõikide ainetundidega.

JUHEND:

1. Õpetaja jagab klassi(d) vähemalt kaheks võrdseks võistkonnaks. Paigutab esimese võistkonna väljaku ühte otsa kolonni ja teise võistkonna samale kaugusele, väljaku teise otsa. Võistkonna peale antakse üks kirjutusvahend, tabel paberkandjal ja teatepulk. 

• Õpetaja stardimärguande peale jookseb iga võistkonna esimene õpilane teatepulgaga väljaku keskringi, kus on eelnevalt õpetaja poolt laiali laotatud paberid sportlaste nimedega (iga paberi peal on üks nimi - ees- või perekonnanimi).
• Õpilane tõstab paberi ja jätab meelde sinna kirjutatud nime ning paberi nurgal oleva nö. ID-numbri, mis on õpilastele abivahendiks nimede kokkusobitamisel (ees- ja perekonnanimi on alati järjestikused numbrid). Juhul kui paberite seas on kaks ühesugust nime, aitab number nimele õiget paarilist leida.

• Peale nime ja numbri meeldejäämist asetab õpilane paberi samale kohale tagasi ning naaseb joostes võistkonna juurde, sooritades korrektse teatevahetuse. 
• Vahetult peale teate üleandmist võtab ülesande sooritanud õpilane kirjutusvahendi ja märgib tabelisse sportlase ees- või perekonnanime ning paberi ID-numbri.

• Üksteise järel,teatevahetusega, käidakse väljaku keskel võistkonnale sportlaste nimesid kogumas, et tabelis võimalikult palju nimepaare kokku saada (nt. Ott + Kiivikas; Roman + Fosti jne).
• Õpetaja lepib võistkondadega kokku aja, mille jooksul peavad õpilased võimalikult palju nimesid kokku saama (nt. 2 - 5 min).

2. Peale etteantud aja lõppemist, käib õpetaja läbi kõik võistkonnad ja märgib punktid (1 nimepaar = 1 punkt). 

• Võistluse jooksul ei tohi tabelisse kirjutada nime ilma pabereid leidmata. Isegi kui esimese nime leides teab õpilane mis sportlasega on tegu, tuleb punkti saamiseks võistkonnal leida paberite seast ka teine pool. Reeglitest kinnipidamist saab õpetaja kontrollida paberite ID-numbri järgi. 
• Peale esimest ringi on soovitatav üheskoos kõik leitud ja puuduolevad nimed läbi käia, et uued kinnistuksid ja vanad saaksid kontrollitud. 
• Järgmise ringi võib teha raskema - peale õpetaja stardimärguannet peavad õpilased läbima nt. rõngastest moodustatud takistusraja, sooritama tireli või harjutusi palliga.

SOOVITUSED:

- Nimetatud meetod sobib väga hästi näiteks tunni sissejuhatava osa sisustamiseks, kombineerides omavahel eelhäälestust, soojendust ja sporditeooria õppimist/kordamist.

- Lõimida kehalise kasvatuse tundi teiste ainetega, nt matemaatika (paberile kirjutada numbrid või tehted ja leida vastused), loodusõpetus (leia puuliigid, putukad jne).

Have one- give one

16. detsembril kasutasin 5. klassi kirjanduse tunnis have one- give one meetodit. Külaliseks kutsusime õpetaja Liia. Kirjutasime rühmatöödena kõik esimese poolaasta kirjandusmõisted tabelitena välja ja seejärel lõikasime need tükkideks. Nüüd sai alata mitmesuguseid mänge: esiteks jagasin klassi kaheks rühmaks, kellest esimene pidi mõisted tähestikulisse järjekorda paigutama. Teine rühm pidi mõistete järgi vasted korrastama. Teiseks jagasin esimeses rühmas igale õpilasele ühe mõiste ja teises rühmas igaühele ühe vaste. Nüüd pidi iga õpilane endale nende järgi paarilise leidma. Lõpetuseks jagasin välja lehed, millel oli viis vastet. Suheldes teiste õpilastega, pidi iga õpilane täitma mõistete veeru. Tund kulges klassiruumis liikudes ja elavas arutelus. Usun, et õpilased said nii mõnegi mõiste selgeks. Jätkame sarnaste meetoditega kindlasti ka järgmistes tundides.

VISUALISEERIMINE


Inimeseõpetus 7.klassis - "Minapilt"


Töövahendid: A3 valge paber, pulgaliim, markerid, vildikad, vanad
                       ajakirjad, märkmepaber


Töökäik:

• Positiivse informatsiooni kogumine enda kohta (klassikaaslastelt). Kirjutad kuuldu märkmepaberile.

• Kannad näo kontuurid A3 paberile, kirjutad kuuldu tihedas kirjas näoovaali sisse. Kujundad nägu vastavalt fantaasiale (juuksed, silmad, nina,suu)

• Taustaks minapildi kirjeldav komponent (huvid, iseloomujooned, rollid, tegevused, füüsiline välimus, rahvus, oskused, võimed, väärtused,sugu) 

"Enda avamine"

Töökäik:

• Jagad A3 paberi mõtteliselt neljaks osaks 

• Esimeses neljandikus kujutad kollaaźitehnikas enda tegelikku puhast olemust

• Teises neljandikus ennast sellisena, nagu end teistele näidata tahad, oma tavapärast igapäevaolemust

• Kolmandas kolmandikus kujutad enda varjatud, peidus mina, neid külgi mida ise endas tunned, aga mis teistele teadmata

• Viimases osas kujutad oma hirmusid

Kuuenda klassi filmiprojekt

Minul ja õpetaja Ulrikal tuli ootamatu, kuid loodetavasti hea idee. Otsustasime jaanuari kestel ühendada kirjanduse ja arvutiõpetuse, et praktiseerida koolitusel omandatud aktiivõppe meetodeid. Töö peamiseks lõppeesmärgiks oli valmis saada kolm lühifilmi. Filmide tegemine hõlmab mitmeid valdkondi, mis kirjanduse programm sellises vanuseastmes ette näeb: filmiga seotud mõisted, kunstilise filmi esteetika, draamateksti tunnused ning alused jpm. Otsustasime, et filmid filmitakse telefonidega ja monteeritakse kokku arvutiõpetuse tunnis.

5. jaanuar

Esimeses, sissejuhatavas tunnis tutvustasime 6. klassi lastele oma ideed. Uus projekt kiideti heaks. Seejärel moodustasime kolm rühma ja määrasime rühma liikmetele ülesanded. Igas rühmas pidi olema stsenarist, režissöör, operaator, rühma juht- päevikupidaja ja näitlejad.

Esimese tööetapi eesmärgiks sai stsenaariumite kirjutamine. Selleks kasutasime visualiseerimist, milles igal rühmaliikmel oli paberil oma väli, kuhu ta kirjutas märksõnad sellest, mida ta filmis näha tahaks. Järgmiseks pidi rühm tegema valiku märksõnadest ja kirjutama need paberi keskmisele väljale. Sellele järgnes žanrimääratlus.

Stsenaariume kirjutati aja peale (30 min- 200 sõna). Valminud käsikirjade põhjal alustasime kadreeringute visualiseerimist, milles pidid märgitud olema stseenid, kaug- ja lähiplaanid, kaamera nurga muutused ja võttepaigad.

12. jaanuar

Tunni eesmärgiks sai kadreeringute visualiseerimine. Rühmad asusid joonistama nn storyboarde ehk koomiksilaadseid pildiseeriaid, milles tuli ära näidata stseenide vahetused, kaameranurga muutused, lähi- ja kaugplaanid. Igas rühmas olime määranud liikme, kes peab päevikut ja valmistab ette esitluse, mille kirjeldab rühmatöö kõiki etappe. Valmisid mitmelehelised värvilised visuaalid kujutluslikust filmist.

19. jaanuar

Algas filmimine. Igas rühmas oli määratud muusikaline kujundaja, kes alustas tööd õpetaja Ulrika soovitatud programmide abil. Võttepaikadeks olid klassiruum, söökla, tööõpetuse klass ja koridorid. Kodust tuli kaasa võtta rekvisiidid ja kostüümid. Üht-teist leiti ka kooli kostüümilaost. Lapsed olid leidlikud ja nende filmitud lõigud pakkusid meeldivaid üllatusi.

26. jaanuar

Kooli külastas ERR-i võttegrupp, kes oli lahkelt nõus meie tundi külastama ja oma igapäevatööd tutvustama. See oli väga huvitav kogemus nii meile kui lastele. Loengule järgnes filmimine ja filmitu monteerimine ühtseks tervikuks. Ootame põnevusega järgmist tundi, milles lapsed oma tehtud töid esitlevad.

GIVE one HAVE one

EESMÄRK: 

- tunni planeerimine iseseisvalt ja rühmas 

- tunni ettevalmistamine iseseisvalt ja rühmas

- õpilaste kaasamine tunni läbiviimisel

- rühmatöö – kokkulepped

- huvitav tund

VAJA: 

- eelnevalt ettevalmistatud töölehed

- kirjutusvahendid

- (soovitatavalt) paaristund

JUHEND:

1. Õpetaja jagab kõikidele õpilastele eelnevalt ettevalmistatud töölehed. Kui klassis on lapsi rohkem, võib meetodit kasutada ka võrdselt jaotatud rühmades.

• Töölehel on kaks peamist lahtrit – give one ja have one, mis on omakorda jaotatud kolmeks – tunni sissejuhatus/soojendus, põhiosa ja lõpuosa.
• Õpilaste ülesanne on 3 minuti jooksul panna kirja „give one“ lahtrisse harjutused mida soovib tunnis kaaslastega teha.

     2. Peale esimest ülesannet kui õpilased on 3 minuti jooksul kirjutanud võimalikult palju meelepäraseid soojendus-, põhiosa-, ja lõpuharjutusi, leitakse paariline kellele 1 minuti jooksul loetakse ette oma ideed.

• Kui klassikaaslasel on häid ideid mida sinul ei ole, siis tuleb need kirjutada lahtrisse „have one“.
• Kui minut on täis, leitakse uus kaaslane ja jätkatakse heade mõtete-ideede jagamist. Õpetaja otsustab mitu ringi tehakse. 

    3. Peale „andmise ja võtmise“ vooru pannakse (loodetavasti mõlemad lahtrid paksult täis kirjutatud) töölehed kokku ja tuleb meetodi kõige olulisem osa  - klassi kiirkoosolek.

• Ülesanne on umbes 2 minuti jooksul leida klassis kõige enam soovitud harjutused. Siinkohal on väga oluline kokkulepped ja rühmatöö, et kõik head mõtted koondada lühikese ajajooksul ühtseks tunnikavaks. 

   4. Peale edukat ülesannete täitmist on õpilased iseseisvalt ja samas ka ühtselt koostanud endale korraliku tunnikava.

• Harjutuste omavahelist asetust ning vastavust üldisele treeningu ülesehituse põhimõttele reguleerib ja vastutab õpetaja.

Ajalugu - basiilika meisterdamine

Ajalugu  7.klass


Kirikuhoone ehituse tundmaõppimine basiilika maketi meisterdamise käigus.


Tööjuhend

1. Meisterda näidise järgi basiilika, millel on läänetorn, roosaken, apsiid (ilma kabelitepärjata), puudub põikhoone.


Materjalid ja töövahendid:
 A4 kartongilehed, punane lainepapp,vitraaźipaber, hambatikud, liimipüstol, käärid,teip (kahepoolne, pakketeip),markerid.

2. Täida tööleht mõistete seletusega ning märgi mõisted kiriku põhiplaani joonisele



Seleta mõisted:

basiilika -
portaal -
lööv -
roosaken -
apsiid -
nelitis -
põikhoone -

3. Orienteeri kirik ilmakaarte suhtes õigesti (itta jääb... läände jääb... ).

„TEAN JA TEEN“ (sportlik suhtlemine)

EESMÄRK: 

- arendada suhtlemis- ja eneseväljendusoskust 

- liikumine

- huvitav tund

VAJA: 

- paberit

- kirjutusvahendit

- kleeplinti

JUHEND:

1. Igale õpilasele kleebitakse seljale tuttavad (varem tundides läbivõetud) kehalised                   harjutused (nt. tähthüpped, puusaringid, kätekõverdused hüplemine ühel jalal jne                   jne...). Kui kõikidel õpilastel on seljal paber sportliku tegevusega, siis võetakse ringi               (seljad väljapoole).

• Oluline on, et õpilane ise ei näe mis on tema seljal olevale paberile kirjutatud.

2. Õpetaja stardimärguande peale leiavad õpilased paarilise ja paluvad teineteisele ühe           lausega seljal olevat kehalist ülesannet kirjeldada. Kui õpilane peale kaaslase kirjeldust       oma ülesannet ära ei arvanud, läheb ta otsima järgmist sõpra. Nii jätkatakse kuniks on         sõna seljal teada.

• NB! Ülesande kirjeldamisel ei tohi kasutada seljale kirjutatud sõna/sõnu (nt. kõhulihased -> kõht ja lihased).

3. Kui õpilane arvab oma ülesande ära, siis tuleb see harjutus endal ka läbi teha. Õpetaja         valib korduste arvu, näiteks kõik teevad oma asja 20 korda.

• Põnevuse lisamiseks on väga hea eelnevalt õpilastele mainida, et oluline on ka lõppjärjestus – kiiremad sõnaarvajad saavad lisapreemia vms.

4.  Mängu võib vastavalt vajadusele ja võimalustele muuta. Võib teha ka nii, et kes oma             sõna ära arvab, saab õpetajalt kohe uue ja sekkub tagasi mängu. Kes etteantud aja             jooksul rohkem sõnu ära arvab on võitja.

• MIDA VANEM KLASS SEDA RASKEMAD SÕNAD